Новости за 04.05.2020

«Kartsin sügisel, et mind visatakse Red Bulli akadeemiast välja,» ütles vormelisõitja Jüri Vips​, kelle karjäär Red Bullis rippus juuksekarva otsas.

Liivimaa noorem riimkroonika pole meieni jõudnud. Johannes Renner on oma ümberjutustuses Wartberge kroonikast eestlaste tegudest rääkides kõige värvikam, ja Russow kõige tagasihoidlikum, nimetades Paides 4. mail 1343 tapetuid vaid saadikuteks, mitte kuningateks.

Just praegu, kriisiajal tuleb peresid toetada, kirjutab rahvastikuminister Riina Solman.

Mõnes mõttes ei ole Teine maailmasõda veel lõppenud, sest ühe selle provotseerija sitke ja kuritahtlik kummitus juhib paljude suhtumist sellesse sõtta ning tekitab ohtlikku võitlusiha, kirjutab kolumnist Sergei Metlev.

Piirangutega oleme kaotanud rohkem kui võitnud, kirjutab väikeettevõtja Külli Koort.

Põlva külje all Rosma linnamäel möödunud nädalal hädakaevamisi teinud arheoloogid tunnistasid hävitustööd, mida on peale loodusjõudude teinud lageraie ja metalliotsijad.

Mida suurem käive, seda kõrgemad panused. «Ettevõtlus on nagu jalgrattasõit, seisma ei tohi jääda, muidu kukud. Praegu saame natukene veel vändata,» ütleb Tallinki suurosanik ja nõukogu liige Ain Hanschmidt, kui on oma kuldsest Audist välja astunud.

«Tere, kallis sõber! Ma oled doktor Abdul, Nigeeria prints, ja mul on pakiline ettepanek jagada sinuga kuue miljoni USA dollari suurust pärandust.» See hästituntud ettemaksupettus on eksisteerinud juba interneti koidikust saadik. Viimastel aastatel on tekkinud aga uus ohtlik trend petukirjade maailmas – sihikule on võetud NATO riigid.

Just nüüd, kavandades kriisijärgset majandust, on mõistlik teha teadlikult tööstuspoliitikat: võtta suund taaskasutust toetavale tootedisainile ja toote elukaare jooksul tekkiva ökoloogilise jalajälje vähendamisele, kirjutab Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.

Ajal, mil kogu tähelepanu koondub koroonakriisile, on lihtne unustada, et muud ohud ja pinged pole maailmast kuhugi kadunud ning mõjutavad meid iga päev. Nii kestavad endiselt Venemaa agressioon Ukrainas ja Süüria kodusõda ning Hiinast pärinevad julgeolekuoht ja küberrünnakud.

Vaatamata üliraskele olukorrale maailmas kaasab Eesti finantstehnoloogia iduettevõte Monese uue investeeringu. See investeerimisring jääb Postimehe andmetel samasse suurusjärku nagu eelmine, kahe aasta tagune 60 miljoni dollari investeering. Toona oli see Eesti iduettevõtete ajaloos suuruselt kolmas. Üks Euroopa kiiremini arenevaid pangandusteenuste pakkujaid Monese, kellel on ette näidata üle 2,5 miljoni registreerunud kliendi, kaalub Eesti üksuse muutmist oma jõukeskuseks.

Maailma tuntuim investor Warren Buffett ütles aktsionäride üldkoosoleku videokõnes, et lennufirmadesse investeerimine oli viga ja ta ei leia midagi, mida tasuks osta.

EELK peapiiskop Urmas Viil­ma saatis laupäeval vaimulikele ja kogudustele laiali kirja, millega kutsub üles kirikukellade helistamisega meelt avaldama, et valitsus lubaks kogudused taas kirikusse jumalateenistusele.

Kuivõrd orgaaniliseks osaks meie elukorraldusest on saanud üle piiri naaberriikides, aga ka kaugemal käimine, saame aru nüüd, kui see võimalus on ära lõigatud – ja mitte vaid korraks. Inimesed on siin- ja sealpool kinni, ühtedel pole tööd, teistel töötajaid ja enamikul häid majanduslikke väljavaateid.

Tallinkil on kaks suurt tuumikaktsionäri: kohalik investeerimisfirma Infortar, kelle omanduses on 39,2 protsenti, ja rahvusvaheline erakapitaligrupp The Rohatyn Group (TRG), kelle kolmele allüksusele (Baltic Cruises Holding, Baltic Cruises Investmets ja Citigroup Venture Capital International) kuulub kokku 23,7 protsenti Tallinki ettevõtetest.

Poolteist kuud tagasi tuli Soomes töötavatel eestlastel langetada valik: kas jääda koju pere juurde või sõita Soome raha teenima teadmisega, et enne koroonakriisi lõppu Eestisse tagasi ei saa. Soome jäänud eesti ehitajad tunnistavad, et viimane poolteist kuud on olnud vaimselt muserdav, aga tööd silmas pidades langetati õige otsus – tööd on endiselt ja palka pole vähendatud.

Tšehhi kirjanik Bohumil Hrabal (1914–1997) on oma kodumaal armastatud klassik, võib-olla kõige armastatumgi klassik (jah, isegi Hašekiga võrreldes). Selline, kelle raamatuid loevad inimesed vabatahtlikult. Isegi need, kes muidu liiga palju raamatuid ei loe. Keegi meie Lutsu taoline, ühesõnaga.

Arvatavasti pole ma ainus, kellele on ootamatult tuttavaks saanud hetked, kus keset rahvarohket linnaplatsi või saginat täis perepäeva kostab äkitselt kõrva üks heledahäälne «Ae, Tuut!» või kähedam «Mis on, Piip?». Piibu-Tuudu klouniduo ongi sestap meelde jäänud oma võluva väsimatusega jõuda pea igasse maailma nurka, punased ninad ja iseäralik naljasoon ühes. Isegi kriisi ajal ei jäta nad jonni. Meeled saavad nüüd klounihuumoriga lahutatud hoopis veebi vahendusel, kuna püsti on pandud Piip ja Tuut TV ... Читать дальше...