Новости за 17.04.2024

Riigikohtu üldkogu arutas teisipäeval, kas omavalitsustele pandud kohustuste täitmine on riiklik või kohalik ülesanne. Kuivõrd otsusel on suur mõju õigusruumile laiemalt, võib tulemust oodata heal juhul jaanipäevaks, ütles riigikohtu esimees Villu Kõve.

Eile regionaalministrikandidaadiks esitatud Piret Hartmanile lükkas tee valla nädalavahetusel Tallinnas toimunud võimupööre. Tegelikult rääkiski sotside juht Lauri Läänemets juba pühapäeva õhtul Hartmaniga ministrikoha teemal.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) eilse teadusseminari «Tasakaalus toidulaud ja piisav liikumine – sõnadest tegudeni» viimane teema oli: maitsev, populaarne ja mitmekesine koolitoit – on see võimalik?

Augusti keskel täitub aasta, kui Aivar Mäe asus üle mitme aasta uuesti Vanemuise juhi ametisse. Konkurss on nüüd taas välja kuulutatud ja ta ütles, et kavatseb kandideerida. Intervjuus on juttu sellest, mida suuremat on ta teinud ametis oldud kaheksa kuuga, ja veidi sellestki, mida kavatseb teha.

Madis Kask (39) on väikese lapse isa, kuid niisamuti veeblist tegevteenistuja ja veteran, kelle kaitseväe teenistuskäiku mahub kuus välismissiooni. Nende hulgas selliseidki, kus tema üksusel oli peale relvade kaasas ka kõik vajalik kettagolfi mängimiseks. Selle spordiala harrastamiseks tarvilik ongi kui lisavarustus, mida üha enam kaitseväelasi väärtustab.

Emajõe vabaujula uue parkla ehitamise plaan Tähtvere spordiparki Supilinna tiigi kõrvale tõstis taas üles arutelu parkimispoliitika üle. See on hea näide kompromisside leidmisest – linn peab tagama parkimisvõimalused, et teenustele ligi pääseks, kuid kui palju parkimiskohti on tasakaalukas? Peame arvestama auto- ja kergliiklusega, kogukonna ja keskkonnaga, aga mõtlema ka otsuste pikaaegsele mõjule linnaruumis.

Vot siis saaks alles parkimiskohti juurde. Või kui kohe Emajõe jaoks raha pole, lükake siis Supilinna konnatiik kinni. See, mida just korrastati. Kõlab nagu täiesti mõttetu raha raiskamine. Oleks betooni valatud, saaks jälle mitusada parkimiskohta juurde nagu naksti.

Järjepidevalt ilmuva eestikeelse ajakirjanduse aeg algas juunis 1857: Pärnus hakkas ilmuma Johann Voldemar Jannseni nädalaleht Perno Postimees, hõisates kõigile, kes kuulata tahtsid: «Tere, armas Eesti rahvas!» Sellest täpselt sada aastat hiljem, 1957. aasta juunis, õnnitles professor Juhan Peegel ülikooli lõpetamisel esimesi tudengeid, kes olid saanud spetsiaalset õpetust, et töötada ajakirjanikuna. Mõlemad, nii Jannsen kui ka Peegel, rajasid vaod, mis said üheks eelduseks rahva iseendaks saamisele ja jäämisele.

Mitmed Tartu- ja Viljandimaa omavalitsused, mittetulundusühingud ja ka eraettevõtted panid seljad kokku, et hakata tõsiselt arendama Võrtsjärvest Peip­sisse kulgeva Emajõe äärset taristut.

Poevargad on võrreldes eelmiste aastatega sel kevadel «töisemad», aga ka ahnemad ja kavalamad, sest kallist kaupa püütakse kauplustest välja viia kõikvõimalikul moel, ka fooliumist meisterdatud kotti peites. Üks selline jõuk jäi nüüd Tartus turvatöötajatele vahele.