Новости за 17.02.2020

13. veebruarist on Eesti Loodusmuuseumis avatud näitus «Hirmus armas nahkhiir», mis toob külastajate ette tänavuse aasta looma salapärase olemuse ja vähetuntud elu-olu. Näituse keskmes on nahkhiirte aastaring koos mitmekülgsete võimalustega seda ise näha, kuulda ja tunnetada.

Tugevas tuules oli esmaspäeva varahommikuks voolu kaotanud veidi üle 1200 majapidamise.

Saksa võimud vahistasid paremäärmusliku rühmituse liikmed, kes kavandasid mulluse Uus-Meremaa veresauna eeskujul ulatuslikke rünnakuid mošeede vastu, kirjutas eile kohalik meedia.

Hiina uue koroonaviiruse tagajärjel surnute arv ületas täna 1700 piiri, kui veel sada inimest suri epideemia keskmes olevas Hubei provintsis.

USA, Eesti ja Leedu ühismissioon viib vastavalt avatud taeva lepingule 17.-21. veebruarini läbi vaatluslennu Venemaa ja Valgevene kohal; Vene sõjanduseksperdid aga sooritavad samal ajal lennu Kreeka kohal, kirjutas esmaspäeval Vene relvajõudude ametlik ajaleht Krasnaja Zvezda.

Kameruni ingliskeelsel alal toime pandud veresaunas sai surma 22 külaelanikku, neist 14 last, teatas pühapäeval ÜRO humanitaarasjade koordineerimisbüroo (OCHA).

Laupäeval võttis Karl Erik Nazarov enda nimele meeste 60 meetri jooksu Eesti rekordi, kui sai ajaga 6,68 U23 vanuseklassi Eesti meistri tiitli. Varasem tippmark (6,71) kuulus 2003. aastast Argo Golbergi nimele.

Kui üle-eelmisel laupäeval 6.17ga teivashüppe maailmarekordi enda nimele haaranud Armand Duplantis hõiskas​ nädala alguses suure suuga välja, et kavatseb järgmisena ette võtta kõrguse 6.18, pani see paljusid muigama.

Euroopa jalgpalli katusorganisatsioon (UEFA) määras valitsevale Inglismaa meistrile Manchester Cityle 30 miljoni euro suuruse rahatrahvi ja kaheaastase eurosarjades osalemise keelu, mis hakkab kehtima järgmisest hooajast. UEFA teatel rikkus City aastatel 2012–2016 litsentsimise ja finantsilise ausa mängu (FFP) reegleid.

Aleksandr Loginov avas Itaalias Anterselvas laskesuusatamise MMil Venemaa medaliarve, triumfeerides laupäeval meeste 10 km sprindidistantsil. Medalita jäänud norralastest vennad Bø’d ei suutnud pärast juhtunut keelt hammaste taga hoida.

Kui reedel võis küsida, kas Elfyn Evansi närv ja auto peavad vastu, et Rootsi ralli võita, siis järgnevad kaks päeva andsid nendele küsimustele vastused. Vaatamata keerulistele ja lumevaestele oludele, suutis Evans kiiresti rütmi leida ja seda ka nädalavahetuse jooksul säilitada. Tema etteastet võib rahumeeli kirjeldada sõnaga soolo, sest üheksast kiiruskatsest triumfeeris waleslane koguni viiel.

Seoses Vaba Lava teatrikeskuses etenduva lavastusega «Pruugitud aeg. Punainimese lõpp» käis Eestis Valgevenest pärit kirjanik Svetlana Aleksijevitš, kelle raamatu põhjal on Nikita Kobelevi lavastus valminud. Ent Aleksijevitš on tähelepanuväärne hoopis selle poolest, et 2015. aastal pälvis ta oma mitmehäälse loomingu eest Nobeli kirjanduspreemia. Tema loomingut tunnustati selle eest, et see on mälestusmärk nii meie aja kannatustele kui ka julgusele.

«See ülesanne, kavandada ja kududa vaip Tartu rahu 100 aasta juubeliks, on olnud minu elu raskeim. Nii õrn, nii oluline sajanditagune õnnehetk kogu riigile ja rahvale – no mil viisil ja kuidas sa seda küll edasi annad.» Nii kurdab Anu Raud. Eesti ühele väärikamale daamile andis sellise peadmurdva ülesande Tartu linnavalitsus eesotsas Urmas Klaasiga.

Praeguse põlvkonna ühe tugevaima õuduskirjaniku Joe Hilli sulest on sündinud terve hulk ekraniseerimisväärseid jutustusi. Üks omanäolisemaid ja populaarsemaid on 2013. aastal ilmunud «Sarved» («Horns», peaosas Daniel Radcliffe)​, kuid tema pingestatud jutustamisviis on ideaalse väljundi leidnud ka koomiksite ning eelkõige lühijuttudena. «Locke & Key» («Locke’id ja võtmed») on paljudest koomiksitest esimene, mis on leidnud süngelt visuaalse väljundi.

Maanteeameti riikliku sõidueksami autos peab olema kaamera, mis tagab, et eksami sooritajat hinnatakse objektiivselt ja eksamineerija ei tee sohki, autokoolide õppesõiduautodele pole aga plaanis kaamerakohustust seada, kuigi tunni salvestamine võiks kaitsta sõiduõpilast näiteks ahistamise vastu.

Nii sooja talvega ei olnud taimed osanud arvestada, mis tähendab allergikutele, et aevastamishooaeg on juba alanud, sest lepp alustas õitsemist kuu ja sarapuu lausa kolm kuud varem.

Uude koroonaviirusesse nakatumine kahanes Hiinas eile juba kolmandat päeva järjest ning võimude kinnitusel on see liikumispiirangute teene. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) hoiatas siiski, et esialgu on võimatu öelda, kus suunas haiguspuhang areneb.

Katsed viimasel hetkel muuta viis aastat tagasi vastu võetud ning 1. aprillil jõustuvat apteegireformi seadust jätkuvad riigikogu sotsiaalkomisjonis selgi nädalal, ent tõenäoliselt on need määratud nurjuma.

20. septembril Soomes Pernajanlahtis kadunud eestlasest kalastaja Aleksandr Velikanov oli Pärnu mees. Pikalt kestnud otsingutest hoolimata teda tol korral ei leitud. Möödunud kolmapäeval ehk viis kuud hiljem avastati sealsamas lahes randa uhutud surnukeha. Kadunud mehe tütar Natalja Velikanova usub, et tegu on tema isaga.

Kuna globaalsel tasemel on Hiinaga rohkem tegemist, peab Euroopa regionaalsel tasemel nii Venemaa kui ka teiste piirkondlike ohtudega ise paremini toime tulema, leidis president Kersti Kaljulaid Müncheni julgeolekukonverentsi lõpus antud intervjuus.

Sõjandusraporti «World Military Balance 2020» kohaselt kasvavad kaitsekulutused kogu maailmas ning Euroopas isegi kiiremini kui maailmas keskmiselt. Seejuures Euroopa kulutuste kasvu veab Saksamaa.

Ameerika Ühendriikidele on põhiline julgeolekumure Hiina, Euroopa Liidu (EL) kõrge esindaja Josep Borrell valutab esmajoones pead aga kaose pärast Liibüas ja sellest kaardil allapoole, Aafrikasse jäävates riikides. Just nii võib järeldada nädalavahetusel peetud Müncheni julgeolekukonverentsist.

Eesti Puuetega Inimeste Koda on saanud viimase nädala jooksul hulgaliselt kirju ja telefonikõnesid. «Inimesed on paanikas ja küsivad, mis on juhtunud,» rääkis koja tegevjuht Anneli Habicht.

PISA eesmärkidele orienteeritud kool vaatab mööda hariduse sügavamatest eesmärkidest, kirjutab kasvatusteadlane Tiiu Kuurme.

Kui üldtunnustatud koduse kasvatuse põhimõtted ühiskonnas killustuvad, muutub õpilaskond samas koolis õppimiseks haridusvajaduste poolest liiga mitmekesiseks, kirjutab Martin Ehala.