Tundmatu Helju Rebane. Kas viimane eesti pagulaskirjanik?
Vahel tundub, et meie paguluskirjandus on lõplikult hääbunud. Ida pool, peamiselt Leningradis, tehti sellele kiire ja õudne lõpp 1937.–1938. aasta genotsiidi käigus, läänes suri iseenesest välja mitme protsessi tulemusel. Eestlasi intellektuaale elab seal praegu vähe, ja kui kellelgi tekibki tahtmist end avaldada, võib ta seda vabalt teha kodumaal. Nagu mu Ameerikas elab kursuseõde Sirje Kiin. Mu Moskvas elav klassiõde Helju Rebane aga trükib ennast nii eesti keeles kui vene keeles, nii Eestis kui Venes, ja isegi Torontos.