Новости за 24.10.2019

“Maalehe aastaraamat” 2020 keskendub omandiga seotud juriidilistele küsimustele.

KÜLAVAHEKÜSITLUS

Suur osa Eestis tegutsevatest metsaühistutest panustab agaralt, et anda koolilastele metsaga seotud teadmisi edasi. Noortele korraldatakse nii õppepäevi, istutustalguid kui ka jagatakse stipendiume.

20 aastat tagasi asus Luua metsanduskoolis tarkust koguma kaheksa tulevast metsa väljaveo­­traktori- ehk forvarderi­juhti. Nüüd on õige hetk küsida: millist metsamasinajuhti vajab Eesti kümne aasta pärast?

Valdek Alberi meretagune maailm ■ Panin tähele ■ Läheme talveajale

Aastaid tagasi visati isekeskis nalja, et näoraamat on Eestis nagu teine rahvastikuregister – keda seal ei olnud arvamas, postitamas ja kommenteerimas, seda ei olnud kodanikuna nagu olemaski.

Tallinna–Narva maantee ääres alanud rohkem kui 700 meetri sügavuseni ulatuv selle sajandi suurim puurimine Eestis peab tooma selgust meie rauamaagivaru rikkuse kohta.

Kümmekonna päeva eest ilmatark Arvo Saidla Rehe talu laudas ilmavalgust näinud vasikad said nimedeks Juku ja Manni.

„Oma rõõmuks avastasin, et mulle on looduse poolt antud ka need vaimsed ja füüsilised eeldused, mis on vajalikud kosmoselennuks. Ei usu, et mul eluski enam tuleb nii ägedat väljakutset, see oli väga lõbus!“ räägib maailma kuulsaim sopran Õhtulehele antud intervjuus, kuidas ta läbis 2015. aastal rahvusvahelise kosmosejaama täistreeninguprogrammi ja oleks ühena kosmoselaeva Sojuz kolmest meeskonnaliikmest äärepealt kosmosesse lennanud.

Töökohast töökohta hüplemine on in ja elupõline hapnemine ühes ametis totaalselt out, näitavad viimaste aastate uurimused. Noorem põlvkond peab ühes firmas tihtipeale vastu vähem kui kaks aastat – ning paistab olevat oma vanematest märksa õnnelikum. Millal võtta neist eeskuju ja millal mitte?

„Igal juhul eelistasin ma igal õhtul pigem teatris passida, kui üksi kodus istuda,“ tunnistab Liina Vahtrik, kelle ema Helgi Sallo väikse Liina väga tihti käekõrval Estonia teatrisse kaasa võttis, nii et see tüdrukule sõna otseses mõttes teiseks koduks sai.

1. Su olemine on liiga mugavaks muutunud

Väikese rahvaarvuga maakondadesse on vaja korraliku varustusega esmatasandi tervisekeskust – enamat kui senine perearst ja õde, rääkis Ühendkuningriigi tervishoiuekspert Nigel Edwards intervjuus Triin Habichtile.

Inimkeskne ja väärtuspõhine tervishoid. On need lihtsalt sõnakõlksud, millega muljet avaldada, või on tervishoius tõepoolest midagi muutumas?

Tervishoid on üks põnevamaim ja innovaatilisim majandusharu 21. sajandil. Ja vaieldamatult on haiglad kõige keerukamad ja mitmekülgsemad organisatsioonid.

Kultuuriloolisi paiku tähistavatest nn pruunidest viitadest Eesti maanteede ääres ja võitlusest õ-hääliku piiri märgistamisel kirjutab Tartu Ülikooli Eesti geograafia dotsent Taavi Pae.

Venemaa naasmisel maailma geopoliitilisele areenile on tõsised järelmid ka USA liitlastele Euroopas, kirjutab Briti ajakirjanik Edward Lucas.

Praegu näib hullude kuningate peenar vohavat eriti lopsakalt, kirjutab kolumnist Karmo Tüür.

Nimi Sharjah’ emiraat ei ütle tavalisele eestlasele just palju. Mõni ehk mäletab Afganistanist Eestisse tagasiteel olnud vanemveebel Korolit, kes 2006. aastal Sharjah’ lennujaamas edasilendu oodates tax-free-kauplusest pudeli Metaxa brändit ostis, selle kaaslastega ära jõi ning segastel asjaoludel kohaliku naisametnikuga füüsilisse kontakti sattus.

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit ei jõudnud järgmise aasta alampalga asjus kokkuleppele, mistõttu pöördutakse riikliku lepitaja poole.

1929. aasta 29. oktoobril käis USA börsil pauk, mille õppetunnid aitasid maailma majanduse välja tuua viimasest finantskriisist.

Kuigi dementsust diagnoositakse üha rohkem, napib seda haigust põdevatele inimestele sobivaid hooldekodukohti ja riigil puudub pikaajaline strateegia sellega tegelemiseks.

Perling võttis mõtlemisaja otsustamiseks, kas jätkata novembrist peaprokuröri kohusetäitjana.

Minister Kert Kingo oli allkirjastanud lepingu Jakko Väli palkamiseks, aga teatas riigikogu ees silmagi pilgutamata, et pole seda teinud.

Kui praegu on suur osa apteeke koondunud jae- ja hulgimüüjate kätte, siis juhul, kui valitsus otsustab apteegireformiga praegusel kujul edasi minna, peavad pärast järgmise aasta 1. aprillist jõustuvat apteegiuuendust rohupoodide enamusosanikud olema provii­sorid. Samuti ei tohiks haru­apteeke olla kohtades, kus elab üle 4000 inimese. Rohu­poode, mis nendele nõuetele ei vastaks, ähvardaks sulgemisoht. Pärnu maa­konnas on praegu selliseid apteeke 19.Tõsi, üleeile selgus seegi, et koalitsioon tõmbas uuendusele pidurit.