Новости за 01.06.2019

Postimees uuris, milline näeb välja elu üle Vene piiri aladel, millest mõned Eesti poliitikud ei taha vähemalt sõnades kuidagi loobuda.

Bakalaureusekraadiga muusikateadlane, ettevõtte panganduse divisjoni ärikliendihaldur, disainer, püstijalakoomik ja kutseharitlane on koos musitseerinud umbes viis aastat, andnud bändiga Steps to Synapse välja lühialbumi “Desires” ja kauamängiva “The One” ja esinenud Hiinaski. Möödunud aastal andis kooslus pillidele ja häälepaeltele puhkust. Vaikuseperioodi mahtus mõttetöö, leidmaks vastused küsimustele: kuhu, kellega ja kuidas edasi?

Lastekaitsepäeva ürituse korraldamine on Paikusel traditsioon. Põhi- ja huvikool, raamatukogu, spordi- ja noortekeskus ja selle õu avatakse päevaks eri vanuses huvilistele, kes soovivad võtta osa töötubadest kas meisterdades, maalides, sportides või end harides.

Tõnu Poopuu on mees, kel tennistes peidus kirevad sokid, ranitsas ehk trummipulgad. Ta ei vaja teiste heakskiitu ega tunnustust, vaid järgneb missioonitundele ja positiivsetele kaaslastele. Tema eesmärk ei ole jõuda ajalooraamatusse ega autahvlile, vaid anda oma panus, luues nii tööl kui eraelus keskkonna, kus ei leidu ruumi hinnangutele, alandamisele või ristilöömisele.

Eesti lipu 135. aastapäeva, 4. juunit tähistatakse Sindis üldrahvalikult.

Euroopa Parlamendi valimised on nädalatagune minevik ja kes midagi on kommenteerida tahtnud, on sõna öelnud. Loetud valimisanalüüsidest pean kõige ülevaatlikumaks ja kokkuvõtvamaks Toomas Alatalu kirjutist Pärnu Postimehes “Valijate “ei” suurte kokkumängule ELis” (PP 30.05). Üleeilne lehelugu annab küllalt hea pildi sellest, mis nende valimistega muutus nii Euroopas kui Eestis.

Jaanihanso siidri­vabriku viljapuuaias tuli kevad tänavu teisiti, sest õide puhkenud puude vahel ja võililledest kollaseks värvitud niidul kostab tasast suminat. Aeda on paigaldatud neli mesilastaru, mille töökad elanikud annavad oma panuse vahuveini valmimisse. Mesitarud jäävad ­aeda sügiseni, sest on renditud.

Lastekaitsepäeva puhul andis Pärnu haigla kolmandat kevadet järjest Pärnumaa lasteaiamudilastele ja algklassiõpilastele võimaluse uudistada naiste- ja lastekliinikut, kus ülemämmaemand Jelena Laanemets ja naistearst Anu Lilleste väikestele särasilmadele neile mõistetavalt seletasid, kuidas beebi ema kõhtu saab, mismoodi ta seal kasvab ja millal sealt välja pääseb.

Juulis Pärnu Ammende villa aias toimuv naudingufestival Tunne pöördus tänavu kogukonna poole, paludes abi ürituse toetamisel veebiplatvormis Hooandja. Eesmärgiks seati 5000 eurot.

Lõosilma talu perenaine Lea Viik seisab toolil maa ja taeva vahel ning keerab mutrivõtmega tugevamini kinni laste kiikede kinnitusi, et need ei kääksuks. Lagedal puhub külm tuul, mutrid on üle käidud ja naine paneb tööriistad oma lilla jope taskusse. Siia, ligemale hektari suurusele platsile, on aiandust õppinud Lea ja tema elektrikust mees Peeter Viik rajanud Eestis ja väidetavalt Euroopaski ainulaadse päikesepaneelidel toimiva 60kohalise ­autosuvilaparkla, kuhu on jõudnud külalisi kogu maailmast.

Pilvine ennelõuna Matsalu mõisa esisel. “Pange särgid püksi, siis on väiksem tõenäosus, et puugid saavad kuskile vahele pugeda,” hõikab Eesti maaülikooli tudeng Kristjan Põldmaa, kui tõmban koos fotograaf Mailiisiga säärikuid jalga. Ees on ootamas šaakali väljaheidete otsimine.

Vihm oli põllumeestele õnnistus, mis vabastas nad lehekuus korduspõua hirmust ja andis heintaimedele sellise kasvujõu, et esimese päikeselise päevaga läks silotegemine raginal lahti. Maakonna ühe tippmajandi, Vändra osaühingu niidukid tegid rohumaadel esimese ringi kesknädalal. Päev hiljemgi oli ilmataat karja ninaesise muretsejatega mestis ja hoidis taevakaare helesinise.

Juba nädala jagu jahutab meie maakonna esimene külmajaam Pärnu kesklinnas Pärnu Keskuse mõlemat maja.

Pärnu Vallikäärus pakub täna õhtul silmailu tuhat võimlejat. Pärnumaa III võimlemispidu pealkirjaga “Päikeseratas” toob pärnakate ette inimese elukaare ehk meie eluhetked – sünni, sirgumise, iseseisvaks saamise, armumise, armastamise, elamise, peatumise ja tagasi vaatamise.

Oleme endiselt ajarännakul 20 aastat tagasi. Aasiast alguse saanud majanduskriis andis ikka veel tunda, kuid Pärnus mõeldi sel ajal linna arengule. Tüse arengukava riiulil ju leiba ei küsi. Pealegi oli vaidlus, kas supel- ja kuurortlinn või tööstuskeskus, kestnud juba aastaid, ulatudes tagasi veel nõukogude aega. Siis, muide, otsustati, et tööstus kolitakse kesklinnast minema, kavandati Niidu tööstusrajooni.