Новости за 21.06.2018

Laia avalikkuse osalus valitsemisotsuste tegemises on Eestis saanud vormitäiteks, leiab asja uurinud Tartu Ülikooli teadur Kristiina Tõnnisson.

Kontserdil Kumu auditooriumis laulab ta oma uue loo, kus Vladislav Koržetsi luuleread: “Kel isandat pole, ei isandat orja / ja mida ei tea, seda kaua ei varja.” Tundub, et just see iseloomustab 26. juunil kuuekümneaastaseks saavat Riho Sibulat.

Hoolimata sellest, et alkoholi tervistkahjustavast toimest räägitakse-kirjutatakse palju, ei näita vägijookide liigpruukimine vaibumise märke.

Raske hinnata, kui populaarne võiks praegu Eestis olla BBC teleseriaal “Jah, härra minister”, mille stsenaariumi põhjal on kirjutatud ka raamat.

Pärnu rahvusvaheline dokumentaal- ja teadusfilmide konkurss toimub seekord 25. juunist kuni 8. juulini. Võitja selgitamisel saavad sõna sekka öelda ka televaatajad.

Lätlanna Nora Ikstena kirjutab nii, et eestlanegi tunneb, kui vastik oli maik, mille jättis meie hinge okupatsioon – seda eriti nüüd, küürutamata tagasi vaadates.

Kaitsetööstusettevõte Eesti Arsenal on hoolega uurinud võimalusi rajada tehas, mis toodaks miine, granaate ja muid kaitseotstarbelisi lõhkematerjale. Vastne seadusemuudatus annab selleks võimaluse.

Rohealad on saanud inimeste tervisele ülioluliseks – vaid veerand tundi pargis või linnametsas istumist mõjub lõõgastavalt ja parandab enesetunnet, tõdeb Soome Loodusvarade Instituudi teadur Ann Ojala.

Kui Eesti on saanud alati hiilata oma piimaveiste jõudluskontrolli traditsiooni ning heade tulemustega, siis esimesed lihaveiste jõudluskontrolli tulemused avaldas Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS aastal 2006.

Kui erosiooni takistamiseks midagi ette ei võeta, kaob aastaks 2050 maailmas kasutusest 1,5 miljonit ruutkilomeetrit maad, mis on sama suur maa-ala kui Saksamaa, Prantsusmaa ja Hispaania kokku.

Veerandsajandat sünnipäeva tähistav Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) on oma tegevusaastate jooksul suu­na­nud maamajanduslike ette­võtmiste arendamiseks kokku ligi miljard eurot.

Kui vanasti olid karjamaal punased ja mustakirjud piimalehmad, siis praegu neid väljas enam ei näe. Selle asemel jalutavad seal valgepäised, pikakarvalised, suured valged või mustad isendid – lihaveised.

Hannes Hanso, Priit Kuusk, Mart Kuusk, Liivo Niglas, Tanel Rütman ja Kristjan Prii stardivad 22. juunil “Uhhuduuri” uuele retkele, et lähemale jõuda oma eesmärgile teha maakerale jalgratastel katkematu tiir peale.

Silotegemiseks on kaks põhimõtteliselt erinevat varianti. Väiksemad piima­karja­kasvatajad eelistavad rullisilo, suuremad tranšeesilo. Mõlemal on oma eelised ja kumbki vajab eri masinaid.

Enamiku eestlaste jaoks nn mustas augus Kiviõlis töötab pisike, värske tee ja küpsiste lõhnaga täidetud õmblusstuudio, kus valmistatakse imearmsaid lasteriideid, mis on kuulsad üle Euroopa.

See võis olla 1969. või 1970. aasta suvi, mil elasime Otepää lähedal maal. Tol ajal pidasime koduloomi ja -linde.

Sünnitoetaja Elery Tammemägi sõnul on lapsekandmine naisele väga eriline, mõnikord aga ka hirmu ja segaduse aeg, mida saab kergemaks muuta mõistev abiline, kelle näpunäited aitavad üle mõnestki raskusest.

Eesti lammaste kokkuostuhinnad on võrreldes Euroopa keskmiste kokkuostuhindadega umbes poole väiksemad. Lambakasvatajad saaksid suurendada kasumit liha kvaliteedi tõstmise, mahtude suurendamise ja mahekasvatuse arendamise abil.

Üle kuuajase vahega pole suuremas osas Pärnumaal korralikku vihma tulnud. Rannalinnas võib-olla löödi nädalavahetusel päikesenautlejate tänavune esimene plaaži­rekord, kuid neid, kes kasvatavad aia- ja põlluvilja ning peavad varuma kariloomade ninaesise, murrab mure. Ütleb ju vanarahvaski, et “põud peab vihma jäljed ära tasuma, aga vihm ei jõua põua jälgi tasuda”.

Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda (EKRE) kuuluv Pärnu linnavolikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Helle Kullerkupp lubab: nende erakond algatab uuesti muudatusettepaneku, et laste­rikkad pered saaks huvihariduse toetust ­sissetulekust sõltumata.

Halinga kolhoosis on heinategu hea hoo sisse saanud. ­Niidumasinad ja -mehed on kõva tööjärje ette teinud ja nii kuidas ilm lubab, tehakse sööta.

Korruptsioonitont käib maailmas ringi, puutumata ei jää Eesti omavalitsusedki. Käe saaks aga õigel ajal ette panna siseaudiitorid, kes omavalitsusi kontrollivad. Hiljuti Mainori ettevõtluskõrgkoolis kaitstud lõputööst selgus aga, et paljudes kohalikes omavalitsustes siseauditeid ei tehta.

Pärnu linnavolikogu peab täna kevadhooaja viimase istungi, mille päevakord on traditsiooniliselt poolaasta üks pikemaid, kokku 25 punkti. Volikogu saadab avalikustamisele Pärnu linna arengukava aastani 2035 ja eelarvestrateegia aastateks 2019–2023. Otsustatakse lasteaedade ümberkorraldamine ja Audru muuseumi reorganiseerimine.

Pärnu haigla juurde ja Lihulasse hakkab peagi euro­raha toel ­kerkima nüüdisaegne perearstikeskus. Sotsiaalministeeriumi kava järgi peaks keskused loodama veel Vändrasse, Kilingi-Nõmmele ja Paikusele või Sinti, kuid neid ei tule. Lootust on vaid Vändra rahval.

Mida on ühist kortermajadel Suur-­Kuke 15a, 15b ja Kasarmu 2? Õige, kõik nad asuvad samal kinnistul. Siiani tegutses ühes majas korteriühistu ja kahes mitte. Suur oli elanike imestus, et selle aasta algusest on linnavalitsus liitnud nad üheks ühistuks vastavalt korteriühistuseadusele.