Ühe Eesti naise lugu: beebi ja lähedased ohvriks tuues pagesin vägivallatseja küüsist, kuid mees leidis mind 30 aastat hiljem ikka üles…
See oli mu muretu lapsepõlve viimane suvi. Need lõputult romantilised päikeseloojangud ja optimismist tiined tulevikuplaanid. Ma olin selle loo alguses nii naiivselt elujaatav, et silme eest võttis virvendama. Ju ma siis ei suutnud lugeda ei märke ega kuulata oma hoiatavat sisetunnet. Aga kes selles vanuses seda ikka nii hästi teha mõistab, kirjutab üks Eesti naine, nimetagem teda Katriniks*.