Vikerkaar loeb: Puhas enter. Ühe võimaliku poeetika mälestuseks
Kui ehk keegi veel tähele pole pannud, ma olen võrdlemisi kehv kriitik. Õige arvustaja võtab värskel raamat-tootel kohe natist, latsatab ta tööpinnale, avab peenehambulise noaga vilunult ja elegantselt isendi pehme kõhualuse, eemaldab sisikonna, demonstreerib andunud vaatajatele objekti tähtsamaid funktsionaalseid koostisosi. Siis viskab paremad tükid pannile ja toob esile oma maitse-eelistused.