Новости за 24.02.2021

Kolmapäevasel Vikinglotto loosimisel oli rohkelt õnne ühel Eesti lotomängijal, kes võitis 6+0 tabamusega 452 611,60 eurot. Võidupilet on ostetud internetist.

„Presidendi kõne ja peoõhtu kontsert on üks tervik. Ja ma kahjuks pean alustama sellest, et sellise praagi puhul, nagu ETV tegi presidendi kõne ülekandega, peab tõesti küsima, kes ja kuidas vastutab?“ ütleb eesti teatrikriitik, -juht, lavastaja ja poliitik Jaak Allik, hinnates tänavust Paide muusika- ja teatrimajas toimunud vabariigi aastapäeva kontsertetendust, mille tõid lavastusmeeskonnana välja Henrik Kalmet, Paavo Piik, Paul Piik.

Astroloog Maria Angel ennustab kosmilisi taevakehi vaadeldes, milline saab olema uus päev. Vaata, mida tähed sulle lubavad!

„Vabariigi aastapäeva kontserdis oli üsna palju üksikuid andekaid detaile, mis kahjuks ei muutunud selleks, mille kohta saaks öelda tervik. Äkki see oligi nii mõeldud?“ mõtiskleb kontserdi üle teatrikriitik Margus Mikomägi.

„Ma ütleks lausa braavo! Olen puudutatud ja liigutatud ning sellist kontserti ma just ootasin,“ hindab lavastaja Eili Neuhaus tänavust vabariigi aastapäeva kontserti.

Hea kõne. Kõik paigas. Olulised asjad öeldud. Koroonakriis, vaktsineerimine, tervishoid, sotsiaalne turvalisus, perevägivald, kliimamuutuus, haridus. Siin oli kohta ka visioonile - kas muutume maarahvaks, kas oleme edaspidi kahepaiksed, kas suudame vältida linnastumist.

Vabavõitleja Mihhail Turkanov, kelle kehale on tätoveeritud haakristid, lõi sotsiaalmeedia kihama. Paljude fännide meelest pole sellise mehe koht teleekraanil.

Eesti vabariigi 103. sünnipäeva puhul on ka mitmed staarid meie kaunist maad meeles pidanud ja Maarjamaale sotsiaalmeedias erineval viisil austust avaldanud.

Ehkki võiks arvata, et bioloogiharidusega Kersti Kaljulaidi võinuks aastapäevakontserti vaadates kõige lähemalt puudutada vaal nimega 52 Hertsi, pole see siiski nii. „Mind puudutas kõige rohkem viipekeeleräpp,“ tunnistas president pärast kontserdi lõppu.

Tundub, et pandeemia ajastul polnud sugugi juhuslik, et presidendi aastapäevakõnest suurema osa võtsid enda alla sotsiaalteemad. Teadlik rõhuasetus hakkas seda enam silma, et riigipea käsitles kriisi sellise nurga alt, millest poliitikud pole eri põhjustel tahtnud rääkida. Kas on varem mööndud, et ülekohtuselt suur osa viiruskriisiga toimetuleku koormast on jäetud kõige nõrgemate kanda? Pole kiputud rääkima ka elamata jäänud aastatest, mida koroonasurmad Eesti rahvalt on viinud.

Vabariigi sünnipäeva tähistamise traditsioon andis sedapuhku eesti rahvale võimaluse esimest korda kuulata päevase vahega oma kahe naisliidri kõnesid ja võrdlemine on paratamatu. Lühidalt öeldes oli peaminister Kaja Kallase mees/naiskond teleesinemiseks paremini valmistunud (taust, teksti „nähtavus“) ja tema kõnes esinenud teravused ei mõju pärast president Kersti Kaljulaidi ärakuulamist/nägemist enam üldsegi mitte ärritavalt.

Iga riik vajab oma sümboleid ja rituaale. Nii ka meie Vabariik. Tähtsaim päev on 24. veebruar, kui terve päeva kestavad erinevad paraadid, tähistamised ja pidulikud üritused. Päev algab traditsiooniliselt lipu heiskamisega Toompeal Pika Hermanni torni ja lõpeb piduliku kontserdi, presidendi kõne ja vastuvõtutuga, mida laialt kajastatakse ka meedias. Nii ka seekord. Samas on viirus teinud oma korrektiivid ja sundinud peale teatud muudatused sissejuurdunud traditsiooniliste ürituste korralduses. Eriti just inimeste massilise osaluse piiramisena.

Presidendi kõne oli empaatiline ja hooliv pöördumine Eesti inimeste poole, mis kõnetas väga just tänasel päeval, kui meil kõigil on ühtviisi raske nii majanduslikult kui ka eelkõige vaimse tasakaalu leidmisel.

Tänavuse kõne juures meeldis, et president osutas naiste kandvale rollile ühiskonnas, eriti kriisiajal, kui naiste domineeritud ametid moodustavad eesliini.

Vabariigi aastapäeva kontsertlavastusel oma hiti "Paaristõuked" esitanud Villemdrillem ja 5MIINUST pälvisid internetis ohtralt positiivset vastukaja.

„Kuna Kinoteatri lipik küljes, arvasin, et küllap saab pulli. Ses tusameele talves on huumor ju kah oodatud vaktsiin. Aga tegelikult sai mulli ja pulli ja hingeliigutuse kah,“ jagab filmirežissöör, teatrikunstnik, muusik ja lavastaja Hardi Volmer vabariigi aastapäeva kontserdi muljeid.

Vaal koodnimega 52 hertsi ehk maailma üksildaseim vaal, kes aastapäevakontserdi aegu sündis kuldsetest termotekkidest, tuli uuesti ilmale laulja Liisi Koiksonina.

„Naabrinaine jõudis oma teisel korrusel asuva toa aknani ja karjus appi. Kui ta aga akna avas, siis andis see tulele veelgi hoogu juurde,“ räägib Tartus Kivi tänaval põlenud maja elanik.

Grant Holloway sai täna enda nimele 60 m tõkkejooksu sisemaailmarekordi.

„Vabariigi aastapäeval näeb Kersti Kaljulaid lausa fantastiline välja. Esinduslik ja elegantne. Paar aastat tagasi oleksin võinud öelda, et võiks mustrit ehk harjumust veidi mitmekesistada ja aeg-ajalt midagi muud katsetada, kuid praegu tundub, et sellest on välja kujunenud väga hea ja õige traditsioon,“ kommenteerib presidendi rõivavalikut moeguru Tim Bluz.

Mullu Eesti parimaks meesujujaks valitud Kregor Zirk suutis eelmise aasta lõpus tekkinud raskest olukorrast kiirelt välja rabelda ja pürib endiselt lennukalt Tokyo olümpiamängudele.

Oberstdorfis toimuv põhja suusaalade MM algas täna murdmaasuusatamise kvalifikatsioonidega, kus selgitati distantsisõitudele pääsejad. Naiste konkurentsis võitis Läti laskesuusatäht Baiba Bendika. Meeste seas osales veebruaris Õhtulehele pika intervjuu andnud Samuel Uduigowme Ikpefan, kes kahjuks kümne sekka ei pääsenud.

Koroonale kaotatud elud ja aeg. Kurjus meie ühiskonnas. Perevägivald. Rohepöördega viivitamise pärast tulevikus kannatavad lapsed. Regionaalne ebavõrdsus. Tervishoiusüsteemi probleemid. Empaatia puudumine. Kaotatud töökohad. Ebaõiglus. Valed poliitilised otsused, mis on vähendanud sotsiaalset liikuvust ja valikuvabadust. Omavalitsuste puudujäägid. Hiiliv meeleheide.

Noore täiskasvanuna tahan tänada president Kersti Kaljulaidi, et ta kõne oli küllalt pikk. Nii unus selle esimest kolmandikku sümboliseeriv märgusõna „viirus“ lõppu jõudes.

Presidendi kõne vabariigi aastapäeval on üks meie omariiklust defineerivaid rituaale, mis on justkui omamoodi teatepulk, mida meie riigipead iga-aastastel vahefinišitel edasi kannavad, et siis oma ametiaja lõpul järgmisele presidendile üle anda. Taasiseseisvumisest alates on see niimoodi kestnud nüüd juba kolm aastakümmet.