Новости за 14.09.2019

USA rahandusministeerium teatas reedel sanktsioonide kehtestamisest kolmele Põhja-Korea valitsusega seotud häkkerirühmitusele, mida kahtlustatakse sadade miljonite dollarite varguses ning mitmetes suurtes küberrünnakutes.

Brasiilias Rio De Janeiros on haiglapõlengus hukkunud vähemalt 11 inimest, teatas kohalik tuletõrje.

Eesti omaaegne kuulsaim maadleja, mitmekordne elukutseliste maailmameister Aleksander Aberg oli rikas mees, kes juba 1910. aastal tahtis endale tollal veel haruldase lennuki osta. Ta hoidis oma raha Venemaa pankades, kus see muidugi revolutsioonitules haihtus.

Ott Tänak ja Martin Järveoja hoidsid Türgi ralli esimesel täispikal võistluspäeval soliidset kiirust, ent ebaõnn rehvipurunemise näol pani eestlased raskesse seisu.

Eesti võrkpallikoondis alustas EM-finaalturniiri Rotterdamis 1:3 kaotusega maailmameister Poolale, mis tekitas rea erinevaid emotsioone, jättis õhku mõnegi küsimuse, ent andis kokkuvõttes teadmise: kartused meeskonna enneaegsest surmast on tugevalt liialdatud.

Euroopa meistrivõistluste valiktsüklis on Eesti jalgpallikoondis üks kuuest, kes pole praegu, mil üle poole võistlusest on selja taga, suutnud punktiarvet avada. Kahjuks pole vaja selle üle imestada ning see tõdemus ei tähenda üldse süüdistust koondislaste või treenerite vastu.

Kui homme Hiinas lõppeval korvpalli MMil pälvib esikoha Argentina, meenutatakse seda veel kaua aega kui Luis Scola võistlust. 39-aastasel Scolal on käes kolmas noorus, ta on riigi koondise 17-aastase vaheaja järel taas finaali vedanud!

Ukrainas töövisiidil viibiv president Kersti Kaljulaid kohtus Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga. Arutati Ukraina arenguis ja reformide hetkeseisu, samuti Ukraina ettevõtluskeskkonna ja õigusriigi küsimusi.

Pool Eesti väikelaevade ületalve hoidmise ja hoolduse kahe kuni kolme miljoni euro suurusest turumahust tuleb Soomest. Põhjanaabrid hindavad eestlaste professionaalsust, isiklikku suhtumist ja paindlikku teenindust. On oht, et Eesti eelis hakkab aga kaduma, sest Soome konkurendid on asunud hindu langetama.

Tänapäevasuhted torkavad pahatihti silma sellega, et ei kesta paraku kuigi kaua. Õigemini piirduvad need sageli vaid ühe või mõne tormilise ööga ning siis liigutakse juba edasi. Kolm naist rääkisid Õhtulehele enda lühisuhte kogemustest.

Sel aastal alustas tööd 28 programmis “Noored kooli” osalejat. Meie maakonnas Surju põhikoolis hakkas 4. ja 6.–9. klassi lastele matemaatikatunde andma Hele-Riin Kutsar.

Põline pärnakas Kati Vaas on säravate silmade ja konkreetse sõnaga Hunt Kriimsilm: ühel päeval fotograaf, teisel ettevõtja ja turundaja, kolmandal florist ja neljandal kombinatsioon mitmest.

Pärnu Eliisabeti ­kiriku Kuninga tänava poolsele seinale püstitati eile hommikul tellingud, sest Pärnu REVi ehitusmehed asusid remontima kiriku külgukse kohal kõrge akna ülemise kaare lukukivi, mis on lahti ja kukkumise äärel.

Pärnu linnavalitsuses on arutatud taksode heitmenormide karmistamist, kuid vähemalt esialgu pole seda peetud otstarbekaks, kuigi näiteks Tallinnas ja Tartus on taksodele keskkonnakaitse euronõuded (Euro 5) kehtestatud.

Riigikogus moodustati sel nädalal külaliikumise toetusrühm, mille eesmärk on parandada koostööd külaliikumiste ja seadusandjate vahel.

Tahtmata teha laupäevasest veerust järjejutu kohta, jätkan nädala eest alustatud ja enesekesksel teemal – ajakirjandus. Põhjust selleks annab absurdini küündinud fantaasia­loole pahasest ajakirjanikust tulnud tagasiside.

Tänavugi kutsutakse inimesi üles veetma september alkoholivabalt. Miks?

Aastal 2001 töötasin tolleaegses Pärnu Ülejõe gümnaasiumis õpetajana, olles samas 4. klassi juhataja. Tegin oma klassi ­õpilaste seas küsitluse teemal “Minu nägemus Pärnust”.

Mäletatavasti oli 1999. aasta ehk 20 aastat tagasi kriisiaasta, mil meilgi andis tunda aasta varem alanud Aasia rahanduskriis. Seda on näha Pärnu Postimehegi veergudelt, kus neil aastail leiab väga vähe teateid uusehitustest (mõne siiski) ja rahvarohkeist sündmusist. Siiski oli see tähendusrikas aasta Pärnu spordiväljakutele.

Reporter ja fotograaf otsisid elu jälgi Lääneranna valla Haapsi, Kadaka, Nõmme ja Korju külas, kus statistika järgi leidub kõigest mõni majapidamine, mille korsten igal õhtul suitseb. Külavahel kolades kohtume ja puutume kokku eri hingelistega, kuid inimhing jääb raskesti tabatavaks.

Göteborgi sadam on läbi aastasadade, suurte avastuste ja sõdade olnud paljude eestlaste lugude sõlmpunkt, rääkis rootsieestlasest ajaloolane Hain Rebas teaduskonverentsil, mis toimus Eesti Antarktika-ekspeditsiooni purjelaeva Admiral Bellingshauseni Rootsis sildumise puhul 3. augustil.

Iga päevaga saame vanemaks ja pole kahtlust, et niisama järjepidevalt saavad meis teoks ka muutused, kuid selge seegi, et nood teisenemised toimuvad tasapisi, meile endile märkamatuks jäädes. Järjepidevus liidus pisisusega annab lõpptulemuseks petupildi: eakaks saanutena oleme toimunud muutusist teadlikud, kuid „sisimas“ saadab meid veendumus, mille kohaselt meie MINA, vähemasti üldjoontes, justkui polekski teisenenud, kirjutab esseist Ilmar Vene.

6500 kilomeetrit sõitu Žigulidega tõi ootamatuid olukordi, samas saime tuttavaks paljude toredate inimestega ning nägime paiku, mille olemasolust polnud varem aimugi.

Milline on Kremli strateegia ja nipid kõnelustelaua taga – kas Venemaa peamised relvad on alati jõudemonstratioon ja agressiivsus?

Tormiilm toob kaasa vaarikamoosi ja hapukoore segunemise külmkapis ja sunnib loobuma hommikusest peekoniga munapudrust.