Новости за 02.03.2019

Pärnu linnasaun Karja tänavas läbis põhjaliku uuenduskuuri, tõmmates ennast kunagi sauna tarvis ehitatud uhkes hoones pea poole võrra koomale.

Tänu edukale noorsportlase karjäärile pääses perspektiivikas pärnulanna Eglit Väli USA tippülikooli ja sealsesse sõudenaiskonda. Aga tema elu ei ole sugugi lihtne olnud. Näiteks Los Angeleses pidi ta iga päev tundide viisi aerudele valu andma, selle kõrvalt tudeerides ja töötades. Kusjuures ta elas metropoli sellises piirkonnas, kus tihtipeale kostsid püstolilasud, nägi politseiautosid ja helikoptereid.

Homme valivad hääleõiguslikud kodanikud Eesti riigikogu XIV koosseisu. Miks on oluline minna valima? Esiteks seetõttu, et riigikogu valimised ja rahvahääletused on kõrgeimat riigivõimu teostava rahva ainsad võimalused täita põhiseaduslikku kohust. Müstilisel kombel on rahvas andnud peaaegu kogu otsustusõiguse neile, kes arvavad kõige paremini teadvat, mis on rahvale hea.

Kui maailmavaate poolest sobiva kandidaadi aitab välja sõeluda Postimehe Hääleandja, millele pääseb ligi meiegi veebilehelt, siis küsimus, kui hästi esindaks riigikokku pürgija Pärnumaa huve, jääb õhku. Sellele vastuse saamiseks saatsime parteide esindajatele ankeedid kümne küsimusega, kus reas just meie maakonnale tähtis.

Kuigi laulja Kalle Sepp naistepäeval, nelk hambus, ringi ei jookse, peab ta tähtpäeva tähistamist oluliseks. Eriline kink on tema arvates just muusika. Ja nii esitavadki kuus meest ja üks naine Pärnu kontserdi­majas armastuslaule nagu “Kohtumistund” ja “Silmade sära”, mille sekka lisatud kelmikamaid ja lõbusamaid palu.

Mäletan eredalt neid emot­sionaalseid hetki, mil koolitundide ajal sai kaasa elada olümpiamängude suusatamise võistlustele. Laias lumesajus võistles meie suur kolmik eesotsas toonase Eesti esisuusataja Andrus Veerpalu ja treener Mati Alaveriga, kes tõid meile kulda ja karda. Nüüd varjutab seda võidurõõmu ja katab kogu meie riigi murdmaasuusatamist paks sopakiht.

Ka saja aasta eest valmistus Eesti valimisteks, kirjutab ajaloolane Andres Adamson. Noor vabariik oli parajasti küll sõjas Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Lätiga, kuid veebruari alguses aset leidnud lühikese, ent terava valitsuskriisi järel otsustasid Ajutine Valitsus ja Maanõukogu rohkem mitte venitada Asutava Kogu kokkukutsumisega.

Ameerika Ühendriigid panid välja miljoni dollari (880 000 euro) suuruse pearaha info eest, mis viib Al Qaeda rajaja Osama bin Ladeni poja Hamza tabamiseni.

Sel nädalal otsiti Helsingis tähendusrikka pealkirjaga «Tehisintellekt: valitsedes mängulaua muutjat» kõrgetasemelisel konverentsil vastust küsimusele, kuidas reguleerida uue tehnoloogia tormilist arengut ning milline on selle mõju inimõigustele, demokraatiale ja õigusriigile.

Üks mees langes eile hetkega põrmu.«Algusest… See oli 2016. aasta suve teine pool. Mul oli jutuajamine Mati Alaveriga, kes ütles mulle, et tal on kontakt. Kui tahan kiiremini suusatama hakata, siis mul on see võimalus; Saksamaal on üks arst, kes selliseid asju korraldab.»30 sekundiga hävitas dopingutarvitaja Karel Tammjärv eile Mati Alaveri viimase 40 aasta elutöö.

Kantar Emori prognoosi järgi pääseb riigikokku viis erakonda.

Karel Tammjärv tunnistas avalikkuse ees süüd ja kirjeldas viimastel aastatel toimunut. Andreas ja Andrus Veerpalu pugesid peitu.

Pottseppade tööturul tegutseb palju maksudest kõrvalehiilijaid, kes ehitavad küttekehi ümbrikutasu eest. Tööturgu solgivad nii ümbrikupalga maksjad kui ka otse kutsekoolist tulnud tegijad, kes teevad praaktööd.

Pressikonverents eile Austrias Seefeldi küla koolimajas dopinguskandaali sattunud Eesti sportlastega. Ajakirjanike küsimustele vastasid dopingusüüdistuse saanud Karel Tammjärv ja Eesti koondise vastutav treener Anti Saarepuu.

«Sinise lehe väljakirjutamiseks on see arst perfektne, aga mitte siis, kui sul on tõesti probleem,» kirjutas kaheksa kuud tagasi keegi Gina F. dopinguskandaali keskmesse sattunud saksa doktori Mark Schmidti (40) arstioskuste kohta Google Review’sse, kus igaüks saab igasuguseid teenuseid arvustada.

„Miks pole naine loodud nii nagu mees?“ nõudis Henry Higgins „Minu veetlevas leedis“. Autotootjad selle üle pead ei murra: avariitestides katsetatakse endiselt mehekeha järgi valmistatud mannekeene. Naiste WCd, nutitelefonid, telliskivid, kuulivestid – nende kõigi aluseks on keskmine mees.

„Pean tunnistama, et minu riigikogus olemisest ei muutunud suures plaanis mitte midagi,“ tõdeb Krista Aru, kes valiti 2015. aastal Vabaerakonna nimekirjas Toompeale.

Elu ise on kirjum kui mis tahes ilukirjandus. Eriti, kui mängus on paarisuhted, kuhu lülitub ka kolmas osapool. Noppisime eluraamatust välja mõned lood sellest, mismoodi on truudusetus ilmsiks tulnud. Vihje: kus tegijaid, seal nägijaid! Ja veel: keegi jääb alati õnnetuks, vahel lausa mitu osalist.

Aastaid tagasi oli Olivia Colman nii vaene, et tema ja ta abikaasa õhtusöögiks oli üksainus kartul, mille nad diivanipatjade vahelt kokku kraabitud pennide eest ostsid. Kuidas küll kõik on muutunud! Oma Oscari-rolli jaoks filmis „Soosik“ tuli näitlejannal käsu korras hõrgutisi vitsutada, et 15 kilo juurde võtta.

„Alustame tihti oma esinemist sellega, et ütleme: Trio Comodos mängivad kolm venda, aga nagu näete, on meid laval neli. Arvake ära, kes meist ei ole vend!“ räägib veljedest vanim, Hendrik Soon lõbusalt. Nalja saab, sest pea iga kord arvatakse valesti. Nutikas äraarvamismäng loob aga publikus hea meeleolu ja annab pillimeeste kohta kinnitust – bänd, mille nimeks võiks vabalt olla ka „Kolm venda ja trummar“ on koos mängitud aastate jooksul nii kokku kasvanud, nagu oleks nad üks perekond. Ja mõnes mõttes ju ongi.

Üksiolemine võib olla nii positiivne kui ka negatiivne kogemus. Viimase puhul on tegemist negatiivse emotsionaalse reaktsiooniga, mida põhjustab sotsiaalne valu ehk teiste seast välja arvatuse või neist isoleerituse tunne. Nimetagem seda negatiivset kogemust üksilduseks.

Aastatel 2012–2018 kehtis Šotimaal seadus, mis kriminaliseeris jalgpallifännide ründava käitumise ja vihakõnena tõlgendatud väljaütlemised staadionil. Viimaste alla kuulusid ka laulud ja hüüded. See tekitas Šotimaal nn antisektantliku tööstuse ja uue lõhe ühiskonnas. Eesti peaks vältima imporditud probleemidega tegelemist, kirjutab jalgpalliajakirjanik Indrek Schwede.

Pole mõtet iga kord valimisõhtul küsida: «Kui palju ilm mõjutas?» Üle demokraatliku maailma on vastus, et ega ilm valimisaktiivsust eriti ei mõjuta, ei ühte- ega teistpidi (jätame orkaanid, suured üleujutused ja valimisjaoskonna maavärina epitsentrisse sattumise mängust välja).

TEATEREndlas kl 19 romantiline komöödia “Tantsutund” (Küünis).

Toiduajakirjanikud Kristina ja Tiit Efert sõitsid mööda Eestit, külastades väiketalusid, kust tuleb vanale Eesti köögile omaseid teada-tuntud maitseid ja uut eksootikat, ning kogusid selle kõik raamatusse «Eesti maitsed».