World News in Estonian

Veneetsias avati Eestit tänavusel kunstibiennaalil esindav Edith Karlsoni näitus «Hora Lupi», eesti keeles hunditund. Olles biennaali tervikuna ära vaadanud, jäi mulje, et see on üldse tänavuse ürituse parim näitus.

Gruusia võim tõi lagedale vahepeal lauasahtlisse pandud välismõju seaduse ja teist korda ei saa ta taganeda. See oleks nõrkuse ja peataoleku märk.

Leedu vägilane Mykolas Alekna sai hakkama sellega, mida on proovinud kümned, nende seas tema isa Virgilijus Alekna ja meie Gerd Kanter, kuid pole õnnestunud.

„Samuti ei näe me sarnast paanikat ja palavikulist tegevust enesetappude ümber, mis tapavad kogu maailmas üle miljoni inimese aastas (USA-s 50000 inimest) ning mille epideemia kujutab endast üksnes masenduse ja meeleheite jäämäe tippu,“ kirjutas Charles Eisenstein neli aastat tagasi ilmunud suurepärases essees „Kroonimine“. Põhjus on lihtne, arutles autor, me lihtsalt ei tea, mida suitsiidide, sõltuvus- ja autoimmuunhaiguste ning ökoloogilise krahhiga peale hakata, sest meie tavapärased kontrollikesksed... Читать дальше...

„Tänapäeval räägitakse palju mitmekesisusest, liikide kadumisest, siili käekäigust ja laululinnu saatusest. Sellest, et tänu hariduse ühtlustamisele juhtub sama ka inimese tüüpidega, eriti juttu ei tehta.“Viivi Luik „Maailm sügaviku kaldal“ (TT#5, 2.21)„Ei ole ühtegi probleemi, millest meil ei õnnestu ennast välja asfalteerida“ – nii võiks vast lühidalt kokku võtta meie reduktsionistliku (mittetervikliku) maailmataju tuuma.

Mutata quae possum mutare ehk meil Kurt Vonneguti vahendusel tuntuks saanud versioon: „Andku jumal mulle meelekindlust leppida asjadega, mida ma muuta ei suuda, julgust muuta asju, mida ma saan muuta, ja tarkust neil asjadel vahet teha.“ See on YWCA palve eelmise sajandi kolmekümnendatest, mille võtsid kasutusele Anonüümsed Alkohoolikud.

„Meele põhi on poeetiline,“ on öelnud Ameerika psühholoog James Hillman. Kuidas mõista selle tähendust? Minu jaoks on poeesia tasakaal. See on kaunilt tabatud rütm. Harmoonia hea ja kurja, ilu ja valu vahel.

Globaalse kliima muutuste teema on üks kümnendi kõige arutatavamaid teemasid. Kuigi kliimateadlased löövad häirekella ning riikide juhid ja otsustajad väljendavad olukorra pärast „sügavat muret“, tundub avalikkus kaotavat huvi pidevate juttude vastu globaalsest soojenemist, kohati näib see teda isegi ärritavat. Ent probleem on reaalne ning mõjutab juba inimeste elu paljudes maailma piirkondades.

„Valgustatuse tegelik tähendus on vaadata pimedust hämardamata silmadega...“Nikos KazantzakisPäeval, mil ma seda tagasihoidlikku vaatlust kirjutan, võitleb keskaegse Tallinna akende taga talv kevadega. Nii kui vanasti – üks ei taha järele anda ja teine tungib pääle. Tänavu kontrastselt. Kahekümnest soojakraadist miinus neljani. Vihma, tuultepööriste, lume ja krae vahele ründava vingtuulega. Gert Helbemäe Tallinna triloogia kangastub. Parasvöötme pöörane aeg. Tihti ju sellele ei mõtle, aga mu olemine õigeusu paastuaja mõõtmes küsib nüüd... Читать дальше...

Peaaegu alati, kui juttu tuleb heitlikust kliimast, meenub mulle tsitaat A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse“ III osast. See on niisugune:„Isegi loodus oli nagu kaotanud tasakaalu. Alles paar päeva tagasi teatasid lehed maasikaõitest ja maasikaist, mis valminud sügissoojuses, kui äkki leiad hommikul värske, helevalge ja kerge, nagu udusulise lume. Teda on langenud igale poole – katusele, korstnaservadele, kolletanud puulehtedele, postide otsa, aedadele, põõsastele, rohule, tänavakividele, kõnniteedele, kust ta kõrvaldatakse luudadega. Читать дальше...

Pilt 1: 1966. aasta jaanuar oli minu ema mälestustes erakordselt külm. Kunda sünnitusmajast vastsündinu kojutoomine oli tõeline katsumus. Et lapsuke külma ei saaks, tuli ta mähkida tohutuks pambuks. Hruštšovi-aegne paneelelamu ei pakkunud ka erilist lohutust, toad olid kriitiliselt jahedad, kütta polnud millegagi. Radiaatorite vähenegi soojus haihtus läbi seinte tänavale. Nii toimus minu esimene kokkupuude 20. sajandi eesti talvise kliimaga.

„Tähenduse teejuhtide“ 39. osa temaatiline haare on küllaltki lai ja asjaosaliste mõttelend kaugeltki mitte lineaarne. Veidi alla kahe tunni kestnud vestluses jõudsime käsitleda nii Ilmar Vene esseistikat, aktsiisipoliitikat, Pareto jaotust kui ka Iiobi raamatut. Neile, kes siiski soovivad sellest puntrast ühte juhtmõtet leida, pakub ehk abi Mihkel Kunnuse sõnastatud mõtteeksperiment. Küsimus on lihtne: milline võiks olla õiglane vanemapalk?

Ma ei mäleta, kuhu mind noore ajakirjanikuna 1990ndatel esimest korda komandeeriti, kuid meeles on tohutu üllatus, et selle luksuse eest maksti veel peale ka – päevarahana. Välismaal einestamiseks mõeldud summa tuli toona kokku nii suur, peaaegu pool lisapalka. Ja eks ole mõnes mõttes suur ka 50 eurot, mida eest tööandja viimased kümmekond aastat välislähetuse päeva kohta maksuvabalt maksta on saanud.

Feodosia Filippova on sündinud vaba Eesti viimastel päevadel. Ta on 84, sünniaastaks 1940. Terve oma elu on ta elanud Peipsi rannal Kolkja külas. Feodosia on vanausuline, Kolkja on vanausuliste küla.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) juhatus otsustas teisipäeval esitada regionaalministri kandidaadiks endise kultuuriministri, erakonna liikme Piret Hartmani.

Aprilli lõpus ametist lahkuv Tallinna maastikuarhitekt Kristiina Kupper tunnistab, et mõnele puule surmaotsuse langetamine piinab teda siiamaani.

Kaitseminister Hanno Pevkur (RE) ja Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse nõukogu esimees Toomas Luman allkirjastasid eile koostööleppe eesmärgiga toetada ja motiveerida kaitseväe põhijõudu ehk reservväelasi, keda on Eestis ligi 250 000.

Gruusia pealinna Thbilisi tänavatel jätkuvad meelevaldused võimupartei läbisurutava välismõjuseaduse vastu, mida Euroopa esindajad on nimetanud takistuseks teel ELi ja mille president Salome Zurabišvili on lubanud vetostada.

Riigikogus tehti sel nädalal ajalugu, kui koalitsioonierakonnad otsustasid töötõkestuse mahasurumiseks piirata vaheaegu ja siduda kimpudesse 96 muudatusettepanekut arutlemisel olnud elektroonilise hääletamise reegleid muutvale eelnõule.