Jubeda õõnsa kõlaga “huu-hu, hu-huu”
Paarteist aastat tagasi, kui alustasin looduse tundmaõppimisega, jagus üllatusi pea igasse metsaskäiku. Eredalt on meeles üks juulikuu uduvihmane pärastlõuna, mil liikusin mööda rohetavat rohuvälja, ajades lendu põldlõokesi ja sookiure. Siis aga võpatasin, sest metsast kostus jubeda õõnsa kõlaga “huu-hu, hu-huu”.